Elu on selline

Olin sel õhtul üksi nagu teised, meile ei antud teistsugust elu. Unes ainult ilmuvad märgid, elul ei ole lugu. On vaesus, kuid ma praen leiba. Inimene ju tahaks elada vähemalt sajandi. Eesmärgiks on tagasi saada hing. Palun eutanaasitat mind on armastuses petetud. Ei tule teist ja paremat maailma, ammu on läinud luiged. Vihm nagu hiilib. Jaanuar raisk teeb miskipärast levade nägu. Me kõik võime mingil hetkel murduda. On ailult üks enesemääratlemise katse. Tühine voolab mööda. Ma tahaks et oleks yks jumal. Kõik mida vajad tuleb su juurde. Öö läbi minu huulte kohal hingad, see on armastusluuletus. Ma tegelikult ei karda liblikaid. Igal kevadel, kui minuga midagi juhtub. Nopime ettekujutuse vilja paranoiapuult. Ma ju meeldin sulle. Pugeda üksi ära, ängi elupaika. Eile käisin ma tartus. Veel lapseohtu kleidis, istusid seal kaks tüdrkukut, nad tulid synnitusmajast välja. Süveneb pimedus sekundeid mööda. Kaotaja kiituseks laudakse. Ikka ma pole suutnud nutta. Koju sõites. Kõik. Minevik.